Tööpäev - hea päev

Eilne päev oli ka kokkuvõttes ikkagi positiivne. Emal oli sünnipäev ja ta tuli pärast kirikut minu juurde, sest Deivia ja Gloria tahtsid talle sünnipäevaks külla minna, aga kuna ema pidi nagunii täna last ka hoidma, siis tulid kõik hoopis siia. Elis oli ka Deiviaga kaasas. Oli tore ja nukrutsemiseks polnud aega. Terve hommiku tegutsesin - mängisin Martiniga, käisime kelgutamas ja õhtul tegin talle vanni ka. Käisin eile õhtul veel poes, mähkmeid ja pesugeeli ostmas. Taipasin järsku, et see lööve, mis tal peaaegu sünnist saati on, võib olla hoopis reaktsioon pesupulbrile, sest allergiatestid olid ju kõik negatiivsed... Pesen KÕIK asjad selle Sensitive pesugeeliga üle ja vaatan, kas nüüd ometi hakkab tasapisi paremaks minema.

Täna oli siis tööpäev. Tegevust jätkus terveks päevaks ja istuda polnudki eriti mahti. Ja enam ei väsitanud niiväga ära ka, Tutvusin täna hommikul Tinderis ühe noormehega, kes paistab olevat üleni positiivne inimene. Ta on ratastoolis, aga ei ole üldse meelt heitnud, vaid on elurõõmsam, kui enamus teisi inimesi, keda ma tean. Ja mina siin nutan mingi jopski pärast. Mul on ju kõik väga hästi tegelikult.

Tavaliselt kui bussiga töölt koju sõidan, muutub meel nukraks, sest mõte läheb ikka sellele, et Kristjanit pole kodus ja ei saa enam kunagi olema. Täna ma ei mõelnudki Kristjani peale. No mõtlesin, aga mitte igatsusega.

Mõtisklesin..., et ma isegi ei sõbrustaks mingi tüübiga, kelle kohta ma teaksin, et ta on oma pere hüljanud. Seega, miks peaksin ma ARMASTAMA sellist meest? Kui Kristjan oleks võõras inimene ja ma teaksin, mida ta teinud on, siis ma isegi ei tahaks suhelda temaga. Hästi ma kindlasti sellisest inimesest ei arvaks. Konkreetselt Kristjanist seda enam, et ta ei ole mingi suvaline jorss, kes kuskil kunagi on mingi pere hüljanud, vaid ta on jorss, kes hülgas MINU pere. Kes tegi haiget MINULE ja minu LAPSELE (OMAENDA lapsele)! Sellist meest ei armastaks ükski normaalne naine, kellel mõistus õige koha peal. Ka mitte mingi teine naine, kellele ta pole veel jõudnud niimoodi teha. Mina küll ei sebiks iial mehega, kes on oma pere maha jätnud.

Ma ei tea, mis seda põhjustab, aga juba 3 päeva pole ma masendust tundnud. Kas tõesti see kirjutamine aitab nii hästi? Või on see lihtsalt üks tõus enne järjekordset mõõna...